Poliitik näitas kohtus keskmist sõrme

Valimisliidu Põhjasadam nimekirjas 2013.a sügisel linna volikogusse valitud Tšertšik ja tema abikaasa, samuti volikogusse kandideerinud Snežanna Tšertšik peeti politseiuurijate poolt kinni veel valimiste toimumise ajal, kui varjatud jälgimisega oli kogutud piisavalt tõendeid häälteostmise kahtlustuse esitamiseks.

Lisaks Tšertšikutele olid kohtus Paldiski elanikud Anatoli Skripatšjovi ning Roman Savatejev, keda süüdistatakse Tšertšikute heaks tänaval agiteerimises ja raha pakkumises.

Tšertšikute esindajad Rein Küttim ja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau rõhusid kohe istungi alul karistusseadustiku muudatustele, mille järgi on alates selle aasta 1. jaanuarist tunnistatud kehtetuks § 164. Kuna selle alusel süüdistati kohtualuseid, tegid kaitsjad kohtule ettepaneku kohtuasi seetõttu ka lõpetada.

Põhja ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova esitas aga muudetud süüdistuse teksti, milles asjaosalisi süüdistatakse karistusseadustiku § 162 lg 1 rikkumises, mis hõlmab ka häälte ostmist. Prokurör lisas, et süüdistuse muutus ei muutnud selle sisu.

Süüdistuskõne järgi rääkisid Skripatšjov ja Savatejev Paldiski valijaid ära Tšertšikute kasuks hääli andma, lubades selle eest 30 eurot. Konstantin Tšertšikul oli Paldiski Põhjasadama ametliku vaatlejana voli viibida valimisjaoskonnas. Seal sai ta jälgida nende inimeste käitumist, kes olid värvatud tema poolt hääletama. Snežanna Tšertšiku rolliks oli süüdistuse järgi raha üleandmine.

Konstantin Tšertšik kogus valimistel 49 häält ja ta pääses volikogusse, 12 häält saanud abikaasa volikogusse ei pääsenud. Konstantin Tšertšik kuulub volikogus linna juhtivasse koalitsiooni, mille moodustavad valimisliidu Põhjasadam liikmed ja Keskerakonna liige Kaupo Kallas. Lisaks sai Tšertšik töökoha linnale kuuluva Paldiski Linnahooldus juhatuses.

Tõlgi vahendusel toimunud istungil vastasid Tšertšikud eitavalt kohtu küsimusele, kas süüdistus on neile arusaadav.

Kuna prokurör esitas istungil muudetud süüdistuse, andis kohus süüdistatavatele aega sellega tutvumiseks ning lõpetas tänase istungi. Istung jätkub homme.

Karistusseadustik muutus

Karistusseadustiku § 164. Hääle ostmine (kehtis kuni 31. detsembrini 2014.a):

Isikule ainelise hüvitise andmise või pakkumise eest eesmärgiga mõjutada teda mitte teostama oma valimis- või hääletamisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Karistusseadustiku § 162.  Valimisvabaduse rikkumine (kehtib alates 01.01.2015.a ja hõlmab ka hääle ostmist):

(1) Inimese takistamise eest valida või olla valitud valimisel või hääletada rahvahääletusel, samuti vara või muu soodustuse lubamise või andmise eest eesmärgiga mõjutada teda mitte teostama oma valimis- või hääletamisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks, samuti samal eesmärgil inimese mõjutamise eest, kasutades ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust süüteo toimepanijast, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Karistuse määramisel arvestatakse põhimõtet, et uus seadus ei tohi tagantjärele süüdistatava olukorda raskendada. Sellepärast tuleb kohtul süüdimõistmisel korral lähtuda karistuse määramisel kuriteo toimepanemisel ajal kehtinud seadusest.

allikas: prokuratuur